Odne mun cokkan gávtti, dan arvedávgegávtti
Aura Pieski
“Ihttin mun cokkan gávtti, dan gollegávtti”, celkkii váhkar duorastaga ruoktot boađedettiin. Dán jagi eanáš Sámi álbmotbeaivve doaluin leat šluhttejuvvon Covid-19 ráddjehusaid dihte. Skuvlamánát besse lihkus binnáš jobe ávvudit bearjadaga. Seammás sii besse guldalit maid olbmot ja sin gávttit dán jagi muitaledje.
Go boarrásut nieidan lei sullii seamma boaris go nuorat nieida dál, ráhkkaneimme Ohcejoga ja Sirpmá oktasaš álbmotbeaivve doaluide nugo leamaš jahkásaš vierrun. Coggen sutnje alit gávtti. Dan botta go ieš gárvodin, son finai viežžamen karneválabiktasin oaivvilduvvon háldesoajáid ja cokkai daid sealgásis. Oidnen su dasa lassin figgamen nahkehit háldevuolppu gávtti ala. Evttohin ahte moai nulle gávtti, go son čielgasit háliidii ávvudit sámi álbmotbeaivvi háldebiktasiiguin. Binnaš gal heahpanin nieiddaža bivttasválljema. Ledjen dieđusge sávvan, ahte son livččii válljen gávtti. Doaluin dovden dárbbu čilget munno gárvodanfearána vuorrasut áhkkui, guhte čohkkái seamma beavddis munnuin. Áhkku boagustii ja dadjalii: “Hás don de boahtte jagi goarut háldegávtti nieidasat.” Nu mun dahken, ja čuovvovaš doaluin nieiddaš šlivggohalai duđavažžan pezzegávttiin. Nie unnivuođa rájes son beasai muitalit biktasiiguin gii son lea, ja mo son jurddaša iežas.
Beaivi čuvggoda go oainnán gávttehasa. Vaikko eat šat beaivválaččat, de ain mii gulahallat gávttiiguin. Mii oahppat dovdat maid gákteohca, dilit, gahpir, soadjageažit, boagán, holberavda, hearvabáttit ja vuoddagat muitalit. Hárjánan čalbmi oaidná gosa gávttehasas lea gullevašvuohta. Muhtin guovlluid gákteosiin oaidnit vel dan maid leago olmmoš náitalkeahtes, náitalan dahje leaskan báhcán. Mii leat maiddái oahpahuvvon, ahte guovtti sierra guovllu gákteosiid ii heive seaguhit. Gávttiin olmmoš guoddá ovddit buolvvaid historjjá badjelis, ja seammás čatná oktavuođaid otná sápmelaččaid gaskkas. Daninge váivašuvvat go ee. Suoma valáštallit gárvodit fasttit fakegávttiiguin, mat eai gula riekta gosage. Sii geat gárvodit gáktelágan karneválabiktasiiguin badjelgehččet ja dulbmet sápmelaččaid liekkus biktasiiguin gulahallama. Sii eai gula mo muhtumin dat jaskatvuohta čuorvu jorggu gávtti hámis.
Háliidan nannet gáktegulahallama ja fievrridit dan árbbi boahtte buolvvaide sihke eadnin ja oahpaheaddjin. Mannan vahkus oahpahin skuvllas nuoraid čuoldit. Barggadettiin muitalin mo gávttis oaidná olbmo gullevašvuođa. Čájehin vuoddagiid, ja čilgejin mo min guovllu nissonolbmo vuoddagis lea johka muittuhussan das, ahte mii leat čáhcegátteolbmot. Jorgalin gándajoavkku guvlui ja jotken: “Állet fal gánddat dáhpedorpmis cokka nissonolbmo vuoddagiid.”
De bisánin – ja jotken:
“…jus ehpet hálit.”
Healkkehin go fas oktii jorahin gánddaid oktan joavkun, jearakeahttá sis mo sii iežaset oidnet. Nie ledjen fuomáškeahttá fárus málemin konservatiivvalaš ja oktageardán oainnu máilmmis. In dáhttul, muhto dušše dainna ahte barggan nugo lean hárjánan ja mo ieš lean oahpahuvvon. Sohkabealrollat leat ohppon rollat, nugo Judith Butler (1999) cealká. Iežan sániiguin nannejin gáttu das, ahte leat dušše guokte joavkku (nieiddat ja gánddat). Kánske dasa lassin nannejin muhtin ovdagáttuid, vaikko jurdda lei oahpahit duoji ja árbevieruid. Gáktenorpma mielde almmáiolmmoš ii berreše coggat nissonolbmo gávtti dahje eará gárvvuid ja nubbigežiid. Nabe dalle jus sáhka lea sohkabealneutrála olbmos ja dahje jos olmmoš dovdá iežas nubbin sohkabeallin go ieš lea? Dat lea dakkár ášši maid arvedávgesearvvuš ferte ieš gieđahallat ja mearridit. Lean oaidnán bártni, gii čiŋada nieidda gávttiin ja son lea hui fávru. Sohkabealneutrála gávtti in leat vuos oaidnán, muhto sávan ahte dat olmmoš, gii alcces dakkára goaruha dovdá iežas ráhkistuvvot oassin min ivdnás ja máŋggahámat servodagas.
Ráhkistan duoji ja duodjeárbbi. Justa dál oahpahalan áddet maid sohkabealneutralitehta (Nonbinary Thinking) mearkkaša, ja mo duodjeárbbi sáhtášii oahpahit dan vuhtii válddedettiin. Maŋŋá go ribahin oahppiid gieldit nissonvuoddagiid geavaheamis lean gulahallan olu olbmuiguin dán áššis. Sin rávvagiid mielde ráhkkanin čuovvovaš duodjediibmui muitalit sin birra, geat dovdet iežaset eará sohkabeallin go manin sin leat atnán riegádeames. Čájehin govaid bártniin, geain leat girjját gákteávdnasiiguin gorrojuvvon nissonolbmo dahje dievdogávttit. Muitalin govvaovdamearkkaiguin das mo olbmot rasttildit dáhttul rájáid gákteávdnasiid válljedettiin dahje silkki eret guođedettiin. Hálaimet maiddái das mo duodji eallá ja ođaduvvo: dološ gahpirmállet ealáskahttojuvvojit ja ođđa mállet plánejuvvojit. Loahpas dáhtton oahppiid plánet sin iežaset niehkogávtti álbmotbeaivve vahku gudnin.
Olmmoš oahppá gitta guovtti soabbái. Dađistaga iešguđegelágan olbmuid deaivvadettiin ja singuin gulahaladettiin lean áddegoahtán, ahte máilbmi lea ain girjásut go masa lean hárjánan. Dát čálus lea riegádan máŋga olbmo oktasaš jurddašeami boađusin, ja lean ieš oahppan issoras olu dán jurddamátkkis. Das fuolakeahttá in velge riekta dieđe mo mánáid sáhtašii bajásgeassit sohkabealneutrála vugiin sámi bivttastanárbevirrui. Sohkabealneutrála doabage ii leat vuos sajáiduvvan ja muhtumin eahpidan leango válljen boastto doahpaga vuođul guorahallat ášši. Goitge dan doahpaga guorahallan čalmmustahttá dan, ahte heteronormatiivvalaš oaidninvuohki lea beare oktageardán ja veahkaválddálaš vuohki oaidnit máilmmi. Olbmuin lea vuoigatvuohta máŋggahámat girjás vugiide leat ja gárvodit. Oahpahusa bajimus ulbmilin sáhttáge oaidnit oahpahit mánáideamet ráhkistit máŋggahámat Sámi, mas leat iešguđetlágan ivnnit.
Gieskat lohken artihkkala, mas guorahalle dan man maŋŋit ivnnit leat ihtán máŋgga máilmmi gielaide. Sáhttá leat, ahte dolin ii lean nu dehálaš earuhit omd. ruoná ja aliha, iige daidda danin gávdnon sierra sátni. Go dárbu šattai, de gillii ihte sánit mat muitaledje sierra ivnniin. Seamma láhkai sáhttá jurddašit, ahte eat leat ovdal dárbbašan muhtin sániid, mat dál gávdnojit ee. Nuoraidráđi seksuálavuođa sátnegirjjis. Buot sátnegirjji sánit eai leat vel geavahusas dahje normerejuvvon sámi servodagas. Giella váikkuha dasa mo mii jurddašit ja maid mii oaidnit. Mii eat (vel) riekta oainne sohkabeliid girjáivuođa. Muhtumin ieš maid dovddan dego oainnašin dušše čáhppada ja vielgada, vaikko munnje lea muitaluvvon ahte alit ja ruoksat maid gávdno.
Mo sáhttit doalahit árbevieruid ja seammás čáhkkehit saji individuála identitehtaide, mat eai čuovo gárvves normatiiva bálgáid? Jovnna Jon Ánne Kirstte Rávnná (Rauna Kuokkanen) mielde muhtin árbevierut sáhttet duolbmat, vealahit ja soardit. Sáhttáge jearrat makkár árbevieruid mii háliidat doalahit, seailluhit ja ovddidit? Sohkabealneutrála jurddašanvuohki hukse máilmmioainnu, mas juohke ovttas lea riekti leat dat gii lea, maiddái gávttiin. Luobbal Sámmol Sámmol (Samuli Aikio) oaivvilda, ahte jo dološ sámi eallimis leat dovdan ja dohkkehan máŋggalágan spiehkastagaid ee. olbmuid, geat leat gárvodan nuppi sohkabeali gárvvuide. Ii leat sáhka ođđa áššis sámiid gaskkas, ja sáhtášii beanta lohkat renesánsan dan go olbmot leat duostagoahtán leat dat geat sii leat maiddái gáktegeavahusas ja -goarrumis. Illudan oaidnit mo olbmot ain dás duohkoge juogadit gávttiiguin iežaset muitalusaid, nu ahte biktasiin leat nana ruohttasat árbevieruin. Illudan maiddái dasa go vuorrasut buolva searvá ságastallamii ja ovttas guorahallat makkár ođasteapmi lea dohkálaš. Dat gulahallan nuorat ja vuorrasut buolvva gaskkas lea ealli gáktekultuvrra mearkan.
Juohke olbmos lea árvu ja dehálaš rolla bás Sámi servodagas. Juohke ovttas mis galgá leat vejolašvuohta dohkkeheapmái ja ráhkisvuhtii. Iešmearrideapmi ii ollašuva jus iešmearrideapmi iežas rupmaša ektui ii ollašuva (Kuokkanen 2019). Jus gávtti oaidnit olbmo nubbin liikin, de dán oktavuođas sáhtášii lohkat, ahte iešmearrideapmi ii ollašuva jus iešmearrideapmi iežas gávtti ektui ii ollašuva (Laiti 2021).
Ná álbmotbeaivve háliidan ávvudit eallima girjáivuođa, ja čáhkkehit saji sidjiide geat rahčet dan ovddas. Sávan ahte min bás Sápmážis lea sadji olbmuid arvedávgeivnniide, ja ovttas sáhttit illudit daid čábbodagain. Čállinproseassa áigge jerren Risten Piera Nils Jovnna Joaris ráđi mo sáhtašin doarjut arvedávgeolbmuid: “Okta vuohki lea guldalit. Dainna oktageardánis daguin čáhkkehat saji. Muhtumin jo dat sáhttá leat doarvái.” Go koronadilli ložže ja beassat muhtumin fas čoahkkanišgoahtit, illudan ain dárkileappot guldalit maid olbmot – ja sin gávttit – muitalit.
Gáldut ja liŋkkat lassedieđuide:
neahttasiiddut:
https://yle.fi/uutiset/osasto/sapmi/duodjedutki_nuoraide_gakti_sahtta_leat_hui_hearkkes_assi/8332798
Girjjit:
Butler, Judith, 1999, Gender Trouble
Kuokkanen, Rauna, 2019, Restructuring Relations Indigenous Self-Determination, Governance, and Gender
Pieski, Outi & Harlin, Eeva-Kristiina, 2020, Ládjogahpir – máttaráhkuid gábagahpir
Ságastallanguoimmit:
Daane Giergevaerie (Daniel Steinfjell), 2021
Iŋgor Ándde Ánde Mihkkala Marielle (Marielle Gaup-Beaska), 2021
Jovnna Jon Ánne Kirstte Rávnná (Rauna Kuokkanen), 2021
Risten Piera Nils Jovnna Joar (Joar Nango), 2021
Mihkku Ilmar Jenni (Jenni Laiti), 2021